Hindamisjuhend

 Hummuli Põhikooli
HINDAMISJUHEND
Juhend kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrus nr 1 „Hindamine ning klassi ja põhikooli lõpetamine“ alusel, lähtuvalt «Põhikooli riiklikust õppekavast» § 19 lõikest 4.
1. Reguleerimisala
1. Käesoleva juhendiga sätestatakse Hummuli Põhikooli õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord.
2. Hindamise alus
1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.
3. Kui õpilasele on vastavalt PGS §18 koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
3. Hindamise eesmärk
Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
4) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

4. Käitumise ja hoolsuse hindamine
1. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid
2. Kool annab õpilasele ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta igal õppeveerandil klassitunnistusel ja e-koolis.
5. Hindamisest teavitamine
1. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine.
2. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord sätestatakse kooli õppekava alusel.
3. Hindamisjuhend on kättesaadav lapsevanemale (eeskostjale või hooldajale, edaspidi lapsevanem), õpetajale ja õpilasele paberkandjal koolis ning avalikustatakse kooli veebilehel aadressil www.hummuli.edu.ee
4. Lapsevanematele tutvustatakse hindamisjuhendit lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
5. Õpilastele tutvustavad teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda klassiõpetajad ning aineõpetajad.
6. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.
7. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada teavet hindamise korra ja hinnete kohta klassijuhatajalt või õpetajalt.
8. Hinnetest teavitamine toimub õpilaspäeviku, hinnetelehtede, e-kooli ja klassitunnistuse kaudu.
6. Teadmiste ja oskuste hindamine
1. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele ja arvestades õpilase individuaalse arenguga.
2. Õppeveerandi algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
3. Õppeveerandi õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja märgitakse kontrolltööde graafikusse paberkandjal ja e-koolis. Graafikuid hoitakse klassis infomapis või stendil.
4. Õppeaasta õpitulemuste omandatuse kontrollimiseks viiakse IV veerandi lõpus läbi tasemetööd:
1.klass eesti keel (sisaldab ka etteütlust) ja matemaatika
2.klass eesti keel (sisaldab ka etteütlust) ja matemaatika
3.klass vabariiklikud tasemetööd
4.klass eesti keel ( sisaldab ka etteütlust) ja matemaatika
5.klass tasemetööd kuni kahes kooli poolt valitud aines
6.klass vabariiklikud tasemetööd
7.klass tasemetööd kuni kahes kooli poolt valitud aines
8.klass üleminekueksam matemaatikas
9.klass II veerandi lõpuks loovtöö õpilase valitud aines
5. Tasemetööde aeg, vorm (suuline või kirjalik) ning aine(d) 5., 7. ja 8. klassis teatatakse õpilastele IV õppeveerandi algul, tasemetöö materjalid koostab kooli õppekavas kehtestatud nõutavatest õpitulemustest lähtudes direktsioon või aineõpetaja, kinnitab kooli direktor.
6. Tasemetöö hinne võrdsustatakse kontrolltöö hindega ja seda arvestatakse veerandihinde väljapanekul.
7. 8. klassi õpilastele viiakse läbi kirjalik üleminekueksam matemaatikas. Üleminekueksami aeg lepitakse kokku IV õppeveerandi algul, eksamimaterjalid koostab kooli õppekavas kehtestatud nõutavatest õpitulemustest lähtudes direktsioon või aineõpetaja, kinnitab kooli direktor. Üleminekueksami hinne kantakse eraldi hindena klassitunnistusele ja seda arvestatakse aastahinde väljapanekul.
8. Teadmiste ja oskuste hindamisel 2.-9. klassis kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis vastavalt punktides „Hinded viiepallisüsteemis“ sätestatule. Jooksval hindamisel võib kasutada „+“ ja „–„ ( nt 4+, 4-).
9. 1.klassis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid.
10. Eesti keeles hinnatakse eraldi osaoskusi:
1.-3.klass - õigekiri (sh kirjatehnika), lugemine (sh suuline väljendusoskus, kuulamisoskus)
4. klass - lugemine (sh suuline eneseväljendus, kuulamisoskus) ja õigekiri
5.-9. klass - eesti keel ja kirjandus.
Kommunikatsioonialast pädevust arvestatakse lisaks eesti keelele kõigi eneseväljendust vajavate ainete hindamisel.

11. Õppeainetes, mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi (kehaline kasvatus, muusika, kunst, tööõpetus), arvestatakse hindamisel õpilase teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja õpilase kaasatöötamist tunnis, püüdlikkust, suhtumist õppeainesse ning kirjalikke ja/või praktilisi töid ning teoreetilisi teadmisi.

12. Kui õpilasele on kehalises kasvatuses tervislike näidustuste tõttu esitatud erinõudeid arstitõendi alusel, kasutatakse hindamisel kokkuvõtva veerandi- ja aastahinde asemel hinnangut "arvestatud" ja "mittearvestatud". Õpilase koolist lahkumisel või põhikooli lõpetamisel teisendatakse hinnang "arvestatud" aineõpetaja poolt numbriliseks hindeks "väga hea", "hea" või "rahuldav". Hinnang "mittearvestatud" teisendatakse hindeks "puudulik".
Kui õpilasel on kehalises kasvatuses meditsiiniliste näidustuste tõttu vabastus aktiivsest tegevusest, võimaldatakse õpilasele teemaalane kirjalik töö hinde saamiseks või koostatakse individuaalne õppekava.

13. Püsiva kirjaliku kõne puudega põhikooli õpilaste osas, kes saavad regulaarset logopeedilist ravi või kellega õpetaja töötab individuaalselt logopeedi nõuannete järgi, rakendatakse diferentseeritud hindamist aineõpetaja soovitusel, lapsevanema nõusolekul ja õppenõukogu otsusel. Õpilase kirjalikele töödele tehakse märge "Hinnatud diferentseeritult". Klassi- või lõputunnistusele seda märget ei tehta.
14. Hindamine 5-palli süsteemis
Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
 Hindamisel viie palli süsteemis:
1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
 Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et
hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% hindega „1” 0–19%.
 1.klassis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel nii suuliste kui ka kirjalike tööde juures hinnete asemel sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes õpilase individuaalset arengut jälgides. (e-koolis märgitakse 1. klassi õpilasele vastavalt VH – „5“ ehk väga hea, H – „4“ ehk hea, R – „3“ ehk rahuldav, MR – „2“ mitterahuldav ehk puudulik, N – „1“ ehk nõrk).
 Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”.
15. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks õpetajaga kokkulepitud ajal viie koolipäeva jooksul, arvestades mitterahuldava hinde saamise või puudumise järel koolituleku päevast. Lubatud on erikokkulepped õpetajaga. Ühte ja sama tööd on võimalik järele vastata ainult üks kord. Järeltöö positiivse sooritamise korral märgitakse e-kooli hinde parandus (nt 4*). Õppeveerandi viimasel nädalal järelevastamist ei toimu.

Kokkuvõttev hindamine
Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine
1. Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine veerandi- või poolaastahinneteks ning aastahinneteks.
2. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Hindeid peab olema vähemalt kolm.
3. Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib I ja III õppeveerandi lõpus jätta veerandihinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse välja poolaastahinne kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.
Õppeainetes kunst ja tööõpetus võib panna välja 1.-3. klassini ühe ühise veerandi-ja aastahinde.
4. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandi- või poolaastahinnete ja üleminekueksami hinde alusel enne õppeperioodi lõppu.
5. 1.-4.klassini pannakse eesti keeles välja eraldi õigekirja ja lugemise aastahinded.
6. 1.klassis antakse õpilase teadmistele ja oskustele igal õppeveerandil ja aasta lõpul kirjalikult kokkuvõtvad sõnalised hinnangud.
7. Kui õppeperioodi keskel on õppeaine veerandi - või poolaastahinne või hinnang jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk” või antakse tulemustele samaväärne sõnaline hinnang.
8. Nõrga või puuduliku veerandi(poolaasta)hinde saanud või hindamata jäänud õpilasele määratakse õppenõukogu otsusega tugisüsteemid ja järelevastamise tähtaeg.
9. Aastahinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu õpilase üleviimise järgmisse klassi, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise.
10. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
11. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
12. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
13. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
14. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
15. Lõigetes 8 ja 12 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

Käitumise ja hoolsuse hindamine
1. Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.
2. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega
3. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
4. Käitumist ja hoolsust hinnatakse igal õppeveerandil, õppeaasta lõpus pannakse välja käitumise ja hoolsuse aastahinne.
5. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.
1) Käitumishindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
2) Käitumishindega "hea" hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
3) Käitumishindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
4) Käitumishindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata "mitterahuldavaks" ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
5) Mitterahuldav käitumise aastahinne pannakse välja kooli õppenõukogu otsusega.
6) 9. klassi aastahinne kinnitatakse kooli õppenõukogu otsusega.
6.. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
1) Hoolsushindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
2) Hoolsushindega "hea" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
3) Hoolsushindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.
4) Hoolsushindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.
Põhikooli lõpetamine
1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
4. Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.
5. Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Koolieksami ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse §-des 20–22 sätestatust.
6. Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses.
Kooli lõpetamisel eksternina võimaldatakse lõpetajale kooli poolt juhendatud õppetegevust kokku vähemalt 15 arvestusliku õppetunni ulatuses. Muus osas toimub õppimine iseseisvalt.

Hinde ja hinnangu vaidlustamine
1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada viie päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest punktis 56 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
3. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu 5 -10 õppepäevaks täiendavale õppetööle. Õppepäeva pikkus täiendaval õppetööl on kuni 5 õppetundi. Täiendav õppetöö lõpetatakse hiljemalt 25.augustiks.
4. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk».
5. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
6. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendavast õppetööst (aeg, õpiülesanded) teavitab aineõpetaja lapsevanemat kirjalikult. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse ning arvestatakse aastahinde väljapanekul.

7. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
Läbi arutatud Hummuli Põhikooli
õppenõukogu koosolekul 30.08.2011