Loading...

Mõisa ajalugu

Esimest korda on Hummuli piirkonda mainitud ühes Tartu piiskop Hermanni ja Mõõgavendade ordu vahel 7. mail 1226 sõlmitud maajagamisaktis.

Millal mõis asutati, pole täpselt teada.
Esmakordselt on seda mainitud ühes ordumeister Johan Wolthus von Herse poolt 28. augustil 1470 Cesises Goswin Anrepile antud läänikirjas, mille järgi läänistati Helme kihelkonna Hummuli vakuses asuva ”Kuppesche” nimeline maatükk ja mõis Goswin Anrepile. Osadel andmetel püsis Hummuli Reinhold von Anrepi käes vähemalt 1599.aastani.
Kuulutatud vahepeal kroonuvalduseks, arvati Hummuli Helme linnusemaade hulka ja
kingiti 1624. aastal krahv Jakob de la Gardiele.
1666. aastal otsustas krahv Magnus Gabriel de la Gardie oma Helme kandi valdused hoopis maha müüa Riia Suurgildi vanem Franz Dreilingile. Pärast viimase surma sõlmitud pärandijaotuse lepingutega jagati see hiigelvaldus mitmeks tükiks. Hummuli jäi 1678. aastal aprillis Dreilingi tütrele Catharinale, kes oli abielus Caspar de Gravega. Viimaste tütar Ursula Elisabeth abiellus hiljem Liivimaa valitsusnõuniku Georg Friedrich von Reutziga ja nii läks Hummuli rohkem kui sajandiks Reutzide kätte.
            

Põhjasõda viis Hummuli nime esimest korda ka suurde ajalukku. Just siin, Hummuli mõisa väljadel, peeti 29. juulil 1702 lahing, kus 7000-meheline Rootsi korpus põrkas kokku 18000-mehelise Vene korpusega. Hummuli oligi esimene Põhjasõja lahing, milles venelased suutsid rootslasi võita.

Eluolu jaluleseadmiseks kulus nüüd aastakümneid. Kui 1715. aastal oli Hummulis 297 elanikku, siis 1732. aastal elas siin juba 299 meest ja 291 naist ning 1751. aastal 316 meest ja 330 naist. Nende näitajate poolest polnud Hummuli sugugi väike mõis, vaid ümbruskonnas üks suuremaid.

Viimaseks Reutzide soost Hummuli omanikuks oli alates 1801. aastast kapten Georg Frierich von Reutz.
1823. aastal sai pankroti tagajärjel 56200 hõberubla eest Hummuli mõisa enda kätte Johanna Charlotte Undritz. Järgmise kolme aastakümne jooksul vaheldusid Hummulis veel mitmed omanikud. Üht-teist on teada ka tollasest Hummuli hoonestusest - näiteks härrastemajaks oli ühekorruseline puumaja ning selle taha jäi väike aed, mida kujundasid tähekujuliselt ristuvad kõnniteed.

 

1856. aastal müüs Wilhelmine von Cube (sündinud Weitzenbreyer) mõisa 120 000 hõberubla eest Nicolai Alexander Samson von Himmelstjernale. Nicolai Samson-Himmelstjerna ja tema poja Axeli aegu on Hummuli mõisasüda oma praegusel kujul enam-vähem välja kujundatudki. Tõenäoliselt juba 1860. aasta paiku kerkis uus, kahekorruseline tellistest härrastemaja. 1880. aasta paiku parki, mis senini oli hõlmanud ainult härrastemaja tagust ala, laiendati jõeni ja sinna rajati ka tenniseväljak. Katsetati ka forellikasvatusega, milleks rajati tiikide äärde spetsiaalseid hooneid ja kutsuti Saksamaalt kohale ka õppinud „fiššmeister”. Enamik kalu turustati Peterburis ja sinna läks ka suur osa meierei toodangust.

Samson-Himmelstjernade käes püsis mõis 1914. aastani, mil selle ostis Sangaste krahvi poeg Ermes von Berg.
1919. aasta oktoobris kuulutati kõik aadlimõisad riigistatuks, kuid 1929. aastani jäeti see mõis endisele omanikule rendile.

 

1930. aastal kolis kool Hummuli mõisahoonesse.

 

Kalender

«  
  »
E T K N R L P
 
 
 
 
 
 
1
 
2
 
3
 
4
 
5
 
6
 
7
 
8
 
9
 
10
 
11
 
12
 
13
 
14
 
15
 
16
 
17
 
18
 
19
 
20
 
21
 
22
 
23
 
24
 
25
 
26
 
27
 
28
 
29
 
30
 
 
 
 
 
 
 
Lisa kalendrisse